Pean nõustuma sõbra õntsõntsiga. Täna läks asi totaalselt üle headuse piiri. Sõitsin kell 4 taksoga koju - 6 pidin kooli jaoks ärkama ja tunnistusele vastu minema.Tegin möönduse, et lähen kolmandaks tunniks (kella 10ks). Kell 9 äratus, 9:40 pidi buss minema. Ärkan ja kohe näen, et ohsakurat, tüüpiline europohmell. Suus on Sahara. Käega äratuskell kinni, mis on teise toa otsa peidetud, ja KOHE sahvrisse mahla järgi. 1.5l läks nagu unenägu. Mõtlen, et viskan korra veel pikali, et no bussipeale minek kestab ju 10 mintsa. Järgmine kord avan silmad - jess kell on 9:45. Niipalju siis sellest. Korra lähen netti. Natuke pead kallutades on tunne nagu see kukuks kohe otsast ära. Ning silmad olid nagu kaks vittu tõepoolest.
Blogiomanikule ütleksin, et ma vist mõistan, kui hull sul seal pagenduses on, kui mõistus nii sassi kammib, et õlu sitt ja pohmell hea on. Pigem nagu vastupidi või nii?
Ok kohe on ujumaminek - ma loodan et sellega peksab kassi majast välja. Lõunasöök alla ei läind igatahes. Märg nagu kalts olen. Aa ja külmavärinapoiss ka nagu alumises postis.
EDIT: Ahja, unustasin mainida. Seda järjekorda üritasin ka hoida, millest neeger räägib just siin:
1/30/08
1/27/08
kašš
õääh, pärast popularist koju tulekut ma ei mäleta et ma oleks mingi kassi kaasa võtnud, aga kurat küll, ärkasin ühega ja lahti sain sellest pmst alles mingi kell 4 vist? hessis, kus ma sain oodata 35 minti rivist, sest mingi retard otsustas oma tohutu perekonnaga kõik eri asju tellida ja müüa oli ka LOX. enihau, hess sai üle, ühe megaburksiga, aga sellest ma ei viitsi siin rääkida.
see selleks, teate kuidas ma vahepeal pohma igatsesin, aga minge perse, MINGE PERSE!!!, anna andeks priit ja teised selle blogi autorid, hui. see oli kriminaalselt halb mis laupäeval oli. okei, janu, juhtub, peavalu, ka ok, aga see üldine sitt tunne. ma sain teada mis tähendab aspiriinikindel pohm, ehk mis ei ole aint peavalu ja janu. ma nahhui külmavärisesin sessiooni vaadates. suu kuivas ikka veel, kõhus oli kreisi pööra. ja nahhui, mu silmad ja nägu hommikul, punased ja paistes. silmad nägid välja nagu 2 vittu.
see selleks, teate kuidas ma vahepeal pohma igatsesin, aga minge perse, MINGE PERSE!!!, anna andeks priit ja teised selle blogi autorid, hui. see oli kriminaalselt halb mis laupäeval oli. okei, janu, juhtub, peavalu, ka ok, aga see üldine sitt tunne. ma sain teada mis tähendab aspiriinikindel pohm, ehk mis ei ole aint peavalu ja janu. ma nahhui külmavärisesin sessiooni vaadates. suu kuivas ikka veel, kõhus oli kreisi pööra. ja nahhui, mu silmad ja nägu hommikul, punased ja paistes. silmad nägid välja nagu 2 vittu.
Hirmus pohmell
Pärast kaht tundi und ärkasin laupäeva hommikul kell pool kuus, et Kuutsemäele minna. Esmalt andis end tunda mu süda, kes tagus hullemini kui ühelgi küülikul kunagi tagunud on. Seejärel ülekereline värin ja jube külm. Hommikust süües nägin kedagi trepist alla tulemas ja kedagi elutoas liikumas ja kuulsin veidraid hääli, kuid edasine tõestas, et kedagi siiski polnud. Hirm oli pugenud sügavale naha vahele ja kokkuvõtteks võiks üleüldse öelda, et reedel poleks pidanud jooma ja rohkem ma kellegagi sõbrapilti ei tee! Halb halb haaaaalb!
1/26/08
Tere õhtust
Pohmell ja Americano on kokku loodud, see kombinatsioon on pea et seksuaalne. Kui sa oled pohmas ja ma ei saa garanteerida, et kõigiga on samad lood, siis üldiselt või vähemalt mulle tundub on nii, et sul pole eriti seda tuju juua mingid magusat Starbucksi lurri, kus suhkur ja kohv jagunevad kolm ühele. Ei, kui sa oled minumoodi inimene, siis sa tahad vana head kodust kanget. Sest me kõik oleme nii üles kasvanud, et joome öö otsa, magame 2 tundi ja siis kõnnime koju emade-isade juurde haledate varedena. Sellises olukorras ei kipu magama minema vaid üleval püsima, et vähem parmud välja näha...ja siis teemegi endale seda kanget kodust kohvi terve kannutäie ning vaatame telekast/arvutist ükskõik mida, peaasi et liigutaks. Nalja võiks ka saada ju, aga pohmaga on nii et naa kõik naljakas.
No ja nii ma olengi teinud praegu kaks päeva järjest, pohmalgiast. Lähen väikesesse külakohvikusse valmis pohm ja paar penni, joon kodust kohvi ja naudin tasuta wifit.
Nii on hea lihtsalt.
No ja nii ma olengi teinud praegu kaks päeva järjest, pohmalgiast. Lähen väikesesse külakohvikusse valmis pohm ja paar penni, joon kodust kohvi ja naudin tasuta wifit.
Nii on hea lihtsalt.
1/20/08
Ohsajutt
Ärkan - kell on kolm. Vaatan voodis ringi - telefon, pleier iPod, kõik on terve. Ja tere-tere, kõikide laste sõber on kohal. Esimesena andis endast tunda vana klassik suukuivamees, seejärel sadistist pealõhk ja vana sõber tuim. Oma pool tundi lebasin voodis, vaatasin iPodist 70s showd. Oi kui halb - oi kui halb. Hakkasin meenutama, et millest selline meeldiv olustik?
Alguses läksime ühte kohta, seal tegime kõik meetriõlled ja ma võtsin põhjaks ka ühe B52 alla. Sealt lahkudes oli juba keha härga täis ning ka Saksapoisid olid üsna, khm, rahutud, mõtlesime, et rahuneme maha ühes Kreeka restoranis klaasikese Bayley´sega, Sealgi läks tund. Saabusime kolmandasse kohta seal jälle poolik õlut, White Russian ja veel üks Bayley´s. Suundusime kluppi, seal väga kaua ei viitsind olla, kõige lõpuks tõmbasime õllega piduri peale kohalikus stripibaaris. Üks tõi koju kah.
Nüüd olen end püsti ajand, perele tere öelnud ja varsti on õhtusöök. Ema ütles, et ma oma toa akna lahti teeks, pidavat haisema. Ma loodan, et on mõõk! Täna, türa võtaks, koristan toa ära ja mängin Transport Tycooni ja panen Album Arti juurde. Õõh, käed väsisid ära,
Alguses läksime ühte kohta, seal tegime kõik meetriõlled ja ma võtsin põhjaks ka ühe B52 alla. Sealt lahkudes oli juba keha härga täis ning ka Saksapoisid olid üsna, khm, rahutud, mõtlesime, et rahuneme maha ühes Kreeka restoranis klaasikese Bayley´sega, Sealgi läks tund. Saabusime kolmandasse kohta seal jälle poolik õlut, White Russian ja veel üks Bayley´s. Suundusime kluppi, seal väga kaua ei viitsind olla, kõige lõpuks tõmbasime õllega piduri peale kohalikus stripibaaris. Üks tõi koju kah.
Nüüd olen end püsti ajand, perele tere öelnud ja varsti on õhtusöök. Ema ütles, et ma oma toa akna lahti teeks, pidavat haisema. Ma loodan, et on mõõk! Täna, türa võtaks, koristan toa ära ja mängin Transport Tycooni ja panen Album Arti juurde. Õõh, käed väsisid ära,
1/18/08
olgugi et
mul pole pohma, ma vaatan et see blog ei sünnita eriti poste, seega ma ajan niisama joomateemalist paska.
nii, täna jälle gulliveris, eelminekord kui seal olin, siis teisipäeval, jäin kojutulles kohe magama, mis iseenesest polegi paha asi, aga ikkagi suht tobe. ja ütleks kohe, et praegu pole uni kaugel, aga kurat küll, ma olen nädal otsa tahtnud ennas reedel purju juua, mis pole samas eriti indie mõtteviis, aga ega see halb ka pole, purjus inimene - tore inimene (enamasti) või siis vähemalt hea nali teiste kulul. enihau. peaks poodi minema ja ostma pe pe pe eee, peet koola, peet koola. ja siis naistekaid ka veel. briliantne idee või mis? aga minge te ka teate. ma ei viitsi enam siin hämada. jõuks
nii, täna jälle gulliveris, eelminekord kui seal olin, siis teisipäeval, jäin kojutulles kohe magama, mis iseenesest polegi paha asi, aga ikkagi suht tobe. ja ütleks kohe, et praegu pole uni kaugel, aga kurat küll, ma olen nädal otsa tahtnud ennas reedel purju juua, mis pole samas eriti indie mõtteviis, aga ega see halb ka pole, purjus inimene - tore inimene (enamasti) või siis vähemalt hea nali teiste kulul. enihau. peaks poodi minema ja ostma pe pe pe eee, peet koola, peet koola. ja siis naistekaid ka veel. briliantne idee või mis? aga minge te ka teate. ma ei viitsi enam siin hämada. jõuks
1/12/08
Poisid, poisid, mis te teete?!
Isegi MINA olen pohmas saate aru. Väidate siin, et nädal aega pole teil seal Eestis kassiahastus külla tulnud? Ei usu.
Ma jõin end inglise pedokitega purju, meganormal.
Ma jõin end inglise pedokitega purju, meganormal.
1/6/08
Ma olen üks loom ja seksuaalmašiin
Minu sees ergab hull pauer hetkel: ihuramm, mida annab mehele ainult Valli Baar. Liigesed oleks nagu millimallika armee poolt üle joostud ning kõhus möllavad läänemere lained, aga see kõik ei loe, sest täna olen ma vägev. Käisin liha söömas suht kohe peale ärkamist ja karta on, et tühjendasin nii enda kui ka teiste taldrikud ajaga 9:43.
Muidu hädaolukorras pidin eile orikat ka jooma, ehk siis kogu selle võimsuse juures tunnen end täna räige munnina. Mentaalne valu.
Ahjaa ning see on ka mu viimane post nüüd tükiks ajaks
Muidu hädaolukorras pidin eile orikat ka jooma, ehk siis kogu selle võimsuse juures tunnen end täna räige munnina. Mentaalne valu.
Ahjaa ning see on ka mu viimane post nüüd tükiks ajaks
oot kuulge nüüd
Mis värk on, kas ma hakkan mingi halvas suunas muutuma, mul ei kipu enam pohma tulema. Varem ma sain juba 3st õllest õhtu-pohmelli kätte mis oli suht huvitav kogemus. viimased 2 suuremat joomist, noh kui suured need nüüd ongi aga ikkagi, aastavahetus Hamburgis ja eilne õlletamine linnas on mu ahastus olnud alla Harju keskmise. Euro pohmell oli lihtsalt tohutu janu, isegi pea ei valutanud ja see kraani läheduse soov oli ka aint õhtul põhimõtteliselt.
Tänane pohm oli küll kõigi õigete sümptomitega, peavalu, janu, karusell jne aga need olid kõik mikroskoopilised, mingi raksa vist saaks nendest normal kogemuse, aga kurat küll, mille nimel ma siin vaeva näen. Niisama veel mainin seda, et kui meeldiv on täisealine olla. Eile pärast kojutrippi sellise meie meeldiva ilmaga ajasin vennaga tsut juttu. Järsku oli seljataga ema ja ütles et mul on mõõk ja ma olen nähtavalt purjus. Ma vastasin et "juhtub" ja siis ta ütles et normal ja läks tagasi magama.
See selleks. Mida ma pean nüüd tegema, õllest, millest on varem alati korraliku hommiku saanud omale vormida, ja õll+šampus, mis on isegi veel tugevamad koos, ei tööta. Mehed, ma polnud viimase pohmelliga üldse rahul. Mudilased laulavad teid üle, naised teid ei vaata...Throw the non-pohm down the well.
Tänane pohm oli küll kõigi õigete sümptomitega, peavalu, janu, karusell jne aga need olid kõik mikroskoopilised, mingi raksa vist saaks nendest normal kogemuse, aga kurat küll, mille nimel ma siin vaeva näen. Niisama veel mainin seda, et kui meeldiv on täisealine olla. Eile pärast kojutrippi sellise meie meeldiva ilmaga ajasin vennaga tsut juttu. Järsku oli seljataga ema ja ütles et mul on mõõk ja ma olen nähtavalt purjus. Ma vastasin et "juhtub" ja siis ta ütles et normal ja läks tagasi magama.
See selleks. Mida ma pean nüüd tegema, õllest, millest on varem alati korraliku hommiku saanud omale vormida, ja õll+šampus, mis on isegi veel tugevamad koos, ei tööta. Mehed, ma polnud viimase pohmelliga üldse rahul. Mudilased laulavad teid üle, naised teid ei vaata...Throw the non-pohm down the well.
1/2/08
Hetked, kus kell kaotab oma tähtsuse.
Miskit ei ole öelda, tuli uus aasta ja ütle pikema aja leidis aset olukord kus pohmell mind niitis. Ilus kooslus šampuse ja muude toredate jookide näol kandis lõppkokkuvõttes vilja ja rohkem kui ühe ilusa päeva.
Pikemalt ma õhtul toimunud sündmustel ei peatu, mida vähem tunde jäi pohmahommikuni, seda lõbusamaks läks. Sellekordne huumor kestis rohkem kui tavaliselt, ju oli organism selles staadiumis, kus iga asi on rohkem kui debiilne ja möliseda võib lõpmatult. 12tundi oli möödunud kui ühtäkki andis tunda, et selgemalt tuntav joove oli selleks aastaalguseks peaaegu et pühitud. Pohmell oli varakult uksetaga ja lähenes kiiremini kui kunagi varem. Sel korral jäin ma olukorra peremeheks, mul oli rohkem kui ükskõik, millal ta tuleb, sest pääsu enam polnud. Ja siis see hakkas pihta: peavalu, üldine väsimus ja süda läks tagatipuks ka pahaks. Tagasitee koju oli vaevaline, bussisõit on üks vastikumaid osi, mis raskel hommikul saab tunda. Loodan, et tulevikus ilutseb TAK-i bussiaknal jäätist, burksi ja jooki mittekeelava sildi juures väike lisandus-märk, mis keelab bussisõidu pohmaga. Hoiatussilt ei pea olema misteab kui raske, vaid lihtsamast lihtsam, kriipsujuku, kes on näost ära ja kellel on pohmamõõk. Kui nüüd aus olla, siis on ikka rõve vaadata küll kui keegi siseneb bussi, kehas püha pohmell, ei saa olla kaasreisijad kui ka joomameister ise, sest viisakas oleks oma siskikond siiski sõidu jooksul sees hoida.
Läbi pika ja tapva võitluse paistis ka minu tunnelis valgus, seekord oli selleks kodu. Järjestikkuseid ärkvelolekutunde oli kogunenud tuhat, tunne oli ikka muutusteta. Esimese asjana lendasin pessu, kuid see on vaid hetkeline värskendus ja nii ütlevad ka teadlased, et sellest pole pohmeluse korral abi. Lemmik osa puudutas loomulikult suuloputusvett. Esiteks kui sa ikka oled ära joonud pool pudelit jäägrit, siis sa ei ole enam jäkusõber ega see mees, kes külma ilmaga pudelist sooja otsib, vaid lihtsalt joodik. Teiseks maitses viimane Colgate-i imerohi täpselt nagu 40% jook pudelis. Seda lihtsalt ei saa kirjeldada kui sa loodad kuskilt saada abi ja see kaualoodetud päästja lööb sulle noa selga. Ühesõnaga peale esimest sekundit jõudis kohale, et mu surm ootab mind vannitoapõrandal.
Olukord muutus aina rohkem kriitilisemaks, lootsin abi ennenägematule olukorrale oma elus, kuidas toit olukorda parandab, kuid kurb aga tõsi, sain lihtsalt üle ja suurte ootustega uuelt algavalt päeval sulgesin silmad, et teha väikse puhkus.
Hommik algas tohutult vara ja esmane enesetunne oli päris hea. Seekord läks õnneks ja ma julgesin ärgata, mitte nagu jaanipäeval, kus järgnev hommik on hullem kui sõda, pohmelli ees on ühtäkki surmahirm ja aukartus. Ajasin ennast püsti ja tundsin, kuidas elu mu organismis hakkab taastuma. Olin pohmelli mahakandnud kui oss oma vana kolmese bemmi ja alles olid vaid mälestused kui ta saaabus salaja kui laine. Ilmselt oli sügav uni andnud puhkust mu elutähtsatele organitele ja kui elu nendes taastus, siis algasid uuesti ka tavalised protsessid. Nõrk olek oli tagasi ja nüüd olin rohkem hirmul kui kunagi varem, sest kord varasemas elus olin suutnud ennast peale joomist tsüklisse saada, 2 päeva puhast pohmelli.
Nüüd on asjad muutunud, kätte on jõudnud uus kuupäev, kell on palju ja ka pohmelli enam pole. Tegelikult võib lõppkokkuvõttes tänada taevast, sest alkoholi tagajärjel tekkinud raske tervislik seisund on selleks korraks ära läinud. Kui anda 2008 aasta algust kajastavaid auhindu kategooriates „väsimatu võitleja” ja „aasta uustulnuk” siis paratamatult läheks need 2 kuldset medalit pohmellile, midagi ei ole öelda, tööd tegi sel korral hästi, pikalt ja visalt.
1.jaanuar jääb meile kõigile halva oleku päevaks, just kõik teie kallid seltsimehed, kes me külastame enne joomist Regaaliat, sest sealt ostetakse kõvasti, nalja seal poes ei mõisteta ja natuke niru on vaadata kuidas üks mees ütleb teisele „nahhui ma võtan õhtuks 15 taurust !” ja siis samal hetkel maksta 1 väikse šampuse eest. Seekordse pohmelli eeltöö tehti just Pronksmehe endise asukoha kõrval Tõnismäel, ühte pohmabloogi kollektiivina peaks ka neile tänu avaldama.
Aeg on otsad kokku võtta, sest vastakaid tundeid on kirjas palju, rõõmu ja kurbust üheaegselt, kuid lõpplahendus oli selline nagu alati „ükskord me võidame niikuinii” ehk pohmell ei ole igavene. Just pärast seda korda tekkis mul küsimus, kuidas on võimalik saavutada olukord, kus pohmell kestab rohkem kui nädala? 2päevane haiguslehel olemine alkoholi tagajärjel on poisike, sest targad arstiraamatud on mulle kord öelnud, et pohmell võib parimal juhul kesta rohkem kui nädala, ilmselt tundub see number meile kõigile täiesti müstiline selle hetkeni kui me ise seda läbi ei ela.
Jumalaga hea aastavahetus ning 1. ja 2. jaanuar.
1/1/08
Aastavahetus ja ahh?
Kuidas nüüd öeldagi.. aastavahetuse päev pole minu jaoks veel lõppenud, niiet ootan kallist pohmelli homme? See siiski ei tähendanud, et ma täna pohmelli ei kohanud - nimelt oli ta külas teistel väärikatel peoisandatel ning kui täiesti aus olla, siis sellist võimetut inimrühma ei olnud mina oma elus veel kohanud. See hingemattev hais oli ka midagi erakordset, polnud ma varem tundnud inimesi lõhnavat kui loomaaiaelanikud (puuris lehmad või kuidas need olidki?). Mina olin vapralt abiks neil selle räige laga koristamises ning ravisin ka ühe vello pohmaka andes talle kerge müksu jääd täis nestea pudeliga! Kokkuvõttes oli võimas ja ma usun, et tuleb väärt aasta!
Mineeeeeeeeeee....
... kui eriline aastavahetus.
Alguses sõitsime rongijaama. Õigemini emme viskas ära. Nii. Pärast operaator pakkus pisut õlut. Ja shampust kaa aga seda me pakkusime kotile. Ja siis läksime bussi peale. Sest rongi ei old. Ja siis pakkus operaator juba päris palju õlut. Kui me Harburgi lõpuks jõime, oli tund juba alanud. Mingi mehe eeskujul kõlbas metroos suitsetada. Ja kui jõudsime Hauptbahnhofi oli ralli kusele Platvormi 7f lõppu, aga kuna põis ei pidand läks lahti 5a peal juba. Tegime veel suitsu. Siis läksim Elbe jõe äärde. Enne seda käisime rooma burksikunnist läbi, ja ostsim hamburgerit juustuga. Suht irooniline. Nii. A ja siis vaatasime pisut rakette (saluuti). Seal oli üks mees Stalini näoga. Või aa ei pärast, enne käisime veel kusel. Siis sõitsime metroosse friistailoga. Ja sõitsime kesklinna. Vaatasime sõda. Seejärel sai uusaata. Paar kõnet ja eksimus. Aa vot nüüd lasi Stalin käest rakette. Ja pilu lasi pudelist. Tubli pilu.
Hauptbahnhofis rääkisime rokkaritega burgerkingi järjekorras. Nad ajasid meid Reeperbahni kui ma küsisin et kus on klub. Sõime ära ja võtsime S1 sõitsime 5 peatust Reeberbahni. Alguses allees kusel ja siis ei olnud imestusel ei otsa ega äärt. Igalpool litsid. ja . jep. kõige parem asi üldse mis ma kunagi hamburgis näind olen - Hesburger. Siis läksime plastikmunnide poodi. Ja siis tärkas uni, läksime tagasi Hauptbahnhofi. Üritas üks vend putakas magada, aga tal ei õnnestunud see. Põrandal oli McChicken. Läksime käisime kolm korda DB letis küsisime mis raha eest koju saab ja millal ja millega ja kust ja kas üldse ja mida faakkki.
Khm, Kus mu bling-bling on? Aa ja tuli väjla, et 6 eurot. Aga se eoli meile liiga kallis niiet kell pool viis läksime Müncheni ICE pardale istusime esimesse klassi maha ja lootsime et kontrolöri ei tule, ja ei tulnudki vaatasime telekat "Throw the ICE down the well." Horse - its a lifestyle.
Jäime magama ja ärkasime igakord selel peale kui tuli, et "Liebe fahrgäste unsere nächste haltstelle ist see ja see" Sõbral jõudis juba räige pohmell kohale. Jalutasime Lüneburgis natuke aega mööda rattateed aga see läks otse putsi. Pidasime takso kinni. Jõudsime koju kell 6 ja magama. Öösel käis Thro the Jew down the well. Oota! Mahla jõime ka. Kõvasti.
Öökülm - Viski laul/Elmar
--------
Natukene pesuehtsat pohmakõne siis teile lugemiseks.
Alguses sõitsime rongijaama. Õigemini emme viskas ära. Nii. Pärast operaator pakkus pisut õlut. Ja shampust kaa aga seda me pakkusime kotile. Ja siis läksime bussi peale. Sest rongi ei old. Ja siis pakkus operaator juba päris palju õlut. Kui me Harburgi lõpuks jõime, oli tund juba alanud. Mingi mehe eeskujul kõlbas metroos suitsetada. Ja kui jõudsime Hauptbahnhofi oli ralli kusele Platvormi 7f lõppu, aga kuna põis ei pidand läks lahti 5a peal juba. Tegime veel suitsu. Siis läksim Elbe jõe äärde. Enne seda käisime rooma burksikunnist läbi, ja ostsim hamburgerit juustuga. Suht irooniline. Nii. A ja siis vaatasime pisut rakette (saluuti). Seal oli üks mees Stalini näoga. Või aa ei pärast, enne käisime veel kusel. Siis sõitsime metroosse friistailoga. Ja sõitsime kesklinna. Vaatasime sõda. Seejärel sai uusaata. Paar kõnet ja eksimus. Aa vot nüüd lasi Stalin käest rakette. Ja pilu lasi pudelist. Tubli pilu.
Hauptbahnhofis rääkisime rokkaritega burgerkingi järjekorras. Nad ajasid meid Reeperbahni kui ma küsisin et kus on klub. Sõime ära ja võtsime S1 sõitsime 5 peatust Reeberbahni. Alguses allees kusel ja siis ei olnud imestusel ei otsa ega äärt. Igalpool litsid. ja . jep. kõige parem asi üldse mis ma kunagi hamburgis näind olen - Hesburger. Siis läksime plastikmunnide poodi. Ja siis tärkas uni, läksime tagasi Hauptbahnhofi. Üritas üks vend putakas magada, aga tal ei õnnestunud see. Põrandal oli McChicken. Läksime käisime kolm korda DB letis küsisime mis raha eest koju saab ja millal ja millega ja kust ja kas üldse ja mida faakkki.
Khm, Kus mu bling-bling on? Aa ja tuli väjla, et 6 eurot. Aga se eoli meile liiga kallis niiet kell pool viis läksime Müncheni ICE pardale istusime esimesse klassi maha ja lootsime et kontrolöri ei tule, ja ei tulnudki vaatasime telekat "Throw the ICE down the well." Horse - its a lifestyle.
Jäime magama ja ärkasime igakord selel peale kui tuli, et "Liebe fahrgäste unsere nächste haltstelle ist see ja see" Sõbral jõudis juba räige pohmell kohale. Jalutasime Lüneburgis natuke aega mööda rattateed aga see läks otse putsi. Pidasime takso kinni. Jõudsime koju kell 6 ja magama. Öösel käis Thro the Jew down the well. Oota! Mahla jõime ka. Kõvasti.
Öökülm - Viski laul/Elmar
--------
Natukene pesuehtsat pohmakõne siis teile lugemiseks.
Head uut aastat :)
Mulle uued aastad ikka nii meeldivad, sest need eranditult kõik algavad pohmelliga. Noarootslaste rahvatarkuse kohaselt annab selle pohmelli amplituudist ennustada tuleva aasta edukust. Väikeseks vihjeks võin öelda, et Armin Karul pole enam kaua aega seal trooni peal istuda.
Vana aasta õhtu on see üks päev aastas, kus tuuakse Regaliast mitu pudelit maksimaalselt 50-kroonist puhast kassiahastust kellegi koju ja üritatakse üksteist üle trumbata järgneva päeva halvatustasemega (loe: heaoluga). Ma maitsestasin oma Törley marki pohmelli paari viinakokteili, seni tuvastamata joogi ja mingi jägermeistri taolise loomaga. Ütlen nüüd kohe ära, et Törley ongi see õige pohmajook. Nagu esimesele jaanuarile kohane, hommikust (magamata) olemist tervitas üks kell kvintessentslik pohmell: sisikond breikis, katus sõitis, suus oli sama palju märgainet kui tuhatoosis ja põhi all oli sama kindel kui Marko Reikopi heteroseksuaalsus. Garneeringuks olid uuele aastale kohased liigese- ning peavalu, hellad kuuldeelundid ja vigane mälukaart. Kupliga läks täna lausa nii, et vahepeal oli valus vasakust silmast välja vaadata.
Mõtlesin üks hetk, et võiks teleka tööle panna: uuriks, kas kreisiraadio eilne laar kulda täna jälle mängima on pandud. Puldi puudumise tõttu pidin teleka vana head viisi käivitama ja juhtus nii, et esimese asjana karjus mulle vastu sümfooniaorkester, mis niitis tol hetkel hullemini kui Vana Tallinnast ja šampusest segatud põlvelõhkuja eile. Ma arvan, et ei ole teist keegi näinud ühte pohmas inimest kiiremini reageerimas, kui mina seda telekat välja lülitades.
Vahepeal sai pohmaga kujutlusvõimet kasutatud ning mitme peale tulid jälle sellised ideed, et saa või homme miljokaks, kui ära teostad. A ma joon pohma end parem.
Mingi aja pärast lõppes peas oleva death metal bändi kontsert ja sain natukene rahus pohmahuumorit nautida. Aga siis otsustas keegi tropp muumioru lood mängima panna, kus see türaüraskist väike My või kes iganes ta ka poleks mu peavalu tagasi tööle röökis. Kurat, vaenlasele ka ei sooviks.
Pärast läks pohmell ilusaks, tõesti ilusaks. Magamatusele omane lisakuma mu pertseptsioonis andis maailmale nii südantsoojendava läike, et tahtsin inspiratsioonihoos õhtuga maha sadanud lumele joonistada suure südame, kuhu sisse oleks kirjutatud POHM.
Rongijaamas hakkas natukene igav, nii et otsustasin lumepallidega Kivimäe peatuse silti loopida. Kummardumine uue lume järgi oli erakordselt ebamugav, aga ma tegin seda ikkagi, sest minu sees olev jäämees tahtis Kivimäe silti loopida, türa küll. Vaatasin vahepeal ringi ja märkasin, et mitte ühtki hinge ei paista. Sel hetkel jõudis mulle kohale, et on esimene Jaanuar ning kõik vanemad ja lapsed istuvad (kellegi) kodus ning peavad läbirääkimisi oma värske pohmaga. Too vaimuvälgatus oli nii rõõmustav, et pani kohe naeratama.
Ja kes uue aasta pohmale peaparandust ostab on munn.
Vana aasta õhtu on see üks päev aastas, kus tuuakse Regaliast mitu pudelit maksimaalselt 50-kroonist puhast kassiahastust kellegi koju ja üritatakse üksteist üle trumbata järgneva päeva halvatustasemega (loe: heaoluga). Ma maitsestasin oma Törley marki pohmelli paari viinakokteili, seni tuvastamata joogi ja mingi jägermeistri taolise loomaga. Ütlen nüüd kohe ära, et Törley ongi see õige pohmajook. Nagu esimesele jaanuarile kohane, hommikust (magamata) olemist tervitas üks kell kvintessentslik pohmell: sisikond breikis, katus sõitis, suus oli sama palju märgainet kui tuhatoosis ja põhi all oli sama kindel kui Marko Reikopi heteroseksuaalsus. Garneeringuks olid uuele aastale kohased liigese- ning peavalu, hellad kuuldeelundid ja vigane mälukaart. Kupliga läks täna lausa nii, et vahepeal oli valus vasakust silmast välja vaadata.
Mõtlesin üks hetk, et võiks teleka tööle panna: uuriks, kas kreisiraadio eilne laar kulda täna jälle mängima on pandud. Puldi puudumise tõttu pidin teleka vana head viisi käivitama ja juhtus nii, et esimese asjana karjus mulle vastu sümfooniaorkester, mis niitis tol hetkel hullemini kui Vana Tallinnast ja šampusest segatud põlvelõhkuja eile. Ma arvan, et ei ole teist keegi näinud ühte pohmas inimest kiiremini reageerimas, kui mina seda telekat välja lülitades.
Vahepeal sai pohmaga kujutlusvõimet kasutatud ning mitme peale tulid jälle sellised ideed, et saa või homme miljokaks, kui ära teostad. A ma joon pohma end parem.
Mingi aja pärast lõppes peas oleva death metal bändi kontsert ja sain natukene rahus pohmahuumorit nautida. Aga siis otsustas keegi tropp muumioru lood mängima panna, kus see türaüraskist väike My või kes iganes ta ka poleks mu peavalu tagasi tööle röökis. Kurat, vaenlasele ka ei sooviks.
Pärast läks pohmell ilusaks, tõesti ilusaks. Magamatusele omane lisakuma mu pertseptsioonis andis maailmale nii südantsoojendava läike, et tahtsin inspiratsioonihoos õhtuga maha sadanud lumele joonistada suure südame, kuhu sisse oleks kirjutatud POHM.
Rongijaamas hakkas natukene igav, nii et otsustasin lumepallidega Kivimäe peatuse silti loopida. Kummardumine uue lume järgi oli erakordselt ebamugav, aga ma tegin seda ikkagi, sest minu sees olev jäämees tahtis Kivimäe silti loopida, türa küll. Vaatasin vahepeal ringi ja märkasin, et mitte ühtki hinge ei paista. Sel hetkel jõudis mulle kohale, et on esimene Jaanuar ning kõik vanemad ja lapsed istuvad (kellegi) kodus ning peavad läbirääkimisi oma värske pohmaga. Too vaimuvälgatus oli nii rõõmustav, et pani kohe naeratama.
Ja kes uue aasta pohmale peaparandust ostab on munn.
Subscribe to:
Posts (Atom)