olemas

kallid sõbrad!
ilus aeg on see, kui on mega paha olla ja sa saad tööl olla. oh seda õnne, et täna mulle see suurepärane võimalus avaneb. tegelikult on seis nii, et ma pole õieti kaineks veel saanudki, sest eilsed alkoholikogused, võin julgesti öelda, olid ikka no liiast mis liiast. kõigepealt: kolm siidrit, õlu ja gintoonikut sünnipäeval, meeldiv svips oli sees ja siis edasi kolm henry westonsit hellas hundis, enam polnud nii meeldivat svipsi vaid väga paha olla ja mälu jätab viimasest tunnist ka soovida. selle tunnistuseks on kasvõi taksotsekk 178.- peale.. arvatavasti sõitsin ma pärnu ringiga või midagi sellist.
kui aga rääkida sellest pohmast, mis mu otsas praegu pikutab, siis on õige vist tõesti öelda, et see on tõesti päris võimas! mõõk on arvatavasti nii hull, et ulatub ühest poe otsast teise, nii et klientidega suhtlemine jääb täna küll ära. peavalu on ka olemas ofkoors ja süda läigib nagu see eurosendine, mis seal vanish oxi-actioni reklaamis on. oh joy!
elu on ikka ilus, kui sind on õnnistatud organismiga, mis peale igat joomist pohmelli genereerib. ja ärge muretsege, te kuulete veel must siin blogis palju.