pohmareetur

ilmselgelt on ka pohmell minu hüljanud, sest enam ei ole mul peaaegu üldse kordagi siia vajadust kirjutada.. kurb, sest elu ilma pohmata on lihtsalt kole. mu suur lootus oli jaanipäev, sest kamooon, igale korralikule jaanipäevale järgneb pohm, see on umbes sama kindel kui aamen kirikus. aga seekord mul ei vedanud. olles meeldivalt väga purjus, otsustasin ma varakult magama heita ja hommikul valede inimeste kõrval ärgata.. ent pohma polnud kusagil. valusa reeturina võtsin ennetuseks isegi ühe ibumaxi sisse, aga ka seda polnud vaja tegelikkuses, sest pohmell oli must ama kaugel kui uus meremaa on eestist. suur lootus oli veel ka see, et kui magada päeval mõned tunnid, ehk siis leiab pohm jälle mu juurde tee, aga ei. suutsin isegi ühe täisväärtusliku trenni teha ja peale seda patrickus joomas käia, nii et äkki õnn naeratab mu peale homme, kui ma tööl olen.

pohma ootama jäädes (ja mõeldes sellele ilusale tõsiasjale, et juba vähem kui nelja tunni pärast pean ma ärkama)

mwa sõbrad